Iseloom


Siberi husky on algupärast tüüpi koeratõug. Kuna teda on kasvatatud sajandeid väga karmides tingimustes ainult töö tegemise eesmärkidel, on ta käitumine juhitud paljudest intinktidest. Tänu neile instinktidele said koerad hakkama ja jäid ellu rasketes oludes. Husky kasutuse juures ei ole  mänginud rolli valvekoerale vajalikud omadused ning kuna keskmiselt kelgukoeralt ei oodatud ka mingit meeletut koostööd inimesega peale selle, et ta kelgu ees jookseks, ei ole siberi husky oma iseloomuomaduste poolest võib-olla kõige tüüpilisem kodukoera esindaja. Sellest hoolimata ei ole uuringutele tuginedes leitud temas ka suuremat sugulusastet hundiga, kui paljudes teistes meile tuntud tõukoerte esindajates. Kuigi tema käitumine oma primitiivsuse poolest meenutab ehk meile hundi käitumist, siis tema soov inimesega suhelda ja talle meeldida on omadus, mis teeb temast vägagi koera. Paljud erilised iseloomujooned kombineerituna tingivad husky keerulise olemuse, mis võib kogenematule koeraomanikule peavalu põhjustada.

Tavaliselt siberi huskyt iseloomustades kasutatakse märksõnu nagu energiline, uudishimulik,  seltsiv ja sõbralik, kirglik rändur ja jahimees, raskesti koolitatav või põikpäine, kergesti destruktiivsusele kalduv kaevav lõhkuv ja ulguv maniakk...seda nimekirja saaks tõenäoliselt lõputult jätkata. Kuna päris mitmed nende omaduste hulgast ei tundu igale inimesele just positiivsete omadustena, mida võiks pidada ühe ideaalse perekoera loomulikuks ja vajalikuks osaks, siis peaks enne siberi husky kasuks otsutamist kindlasti hoolega võimalikke plusse ja miinuseid kaaluma. Tegelikult on kõikidel nendel veidratel huskylikel omadustel põhjused- enamus neist omadustest olid abiks koerte ellujäämisel nende tüüpilises algupärases karmis elukeskkonnas.

Armastus jooksmise vastu ja veoinstinkt

Tugeva instinktina on enamusele siberi huskydele kaasa antud armastus jooksmise vastu. Enamus siberi husky noorukeid, keda koos teiste koertega kelgu, käru või ratta ette rakendada, teavad liikuma hakates intuitiivselt, mida neilt oodatakse ja edasiliikumine uute kohtade avastamiseks on neile väga meeltmööda. Hea kelgukoera moodustavad aga tegelikult päris paljud iseloomuomadused ja instinktid, mis koos otseselt kelgu ees rakenduva vedamisinstinktiga tulevad kaasa enamuse siberi huskydega juba nende sündides.

Energilisus

Kõige esimene sõna, mis huskyt iseloomustades pähe turgatab on sõna energiline. Siberi husky on vägagi temperamentne koer ning seetõttu temast väga mõnusat rahulikku telekavaatamise semu enamasti ei saa. Kõrge energiatase ongi tavaliselt päästikuks kõikidele tõule tüüpilistele käitumuslikele häiretele. Kaevamine, hulkumine, jaht, asjade puruks närimine, põhjuseta ringisaalimine, kisamine ja igat võimalikku laadi pahanduste tegemine on kõrge energiatasemega koera tegevusetusse jätmise tulemuseks.

Sotsiaalne loomus

Teine omadus, mis praktiliselt defineerib siberi husky olemust on tema tugevalt arenenud karjaselamise instinktiga sotsiaalne loomus. Ta vajab enda ümber kogukonda, olgu selleks siis koerad või inimesed. Sellest tulenevalt põevad paljud huskyd eralduses olles üksindusahistust, mille tõttu nad võivad muutuda destruktiivseks või hakata üksi jäädes oma meeleheidet väljendama kisades ja ulgudes. Valdav enamus huskydele omaseid jooni on tingitud just tema karjaelule orienteeritud instinkist.

Karjas elamiseks kohastunult loevad nad teiste olendite kehakeelt väga edukalt. Tänu sellele ja karja loomulikule alalhoiuinstinktile ei ole siberi huskyd eriti konfliktsed loomad. Pikas aretustöös on husky sõbralikule loomusele panustanud ka inimene, kuna tigedad koerad ei ole töökoertena kuigi efektiivsed. Kelgukoer peab saama läbi oma rakendi koertega, olema tolerantne võõraste koerte suhtes ja kindlasti leppima iga inimesega. Nii on nende kasutusvõimalused kõige paindlikumad. Seetõttu ei ole enamus siberi huskysid võõraste koerte ja inimeste suhtes kurjad, kuigi nad ei ole ka üldiselt eriti pealetükkivad uusi suhteid luues.

Lärmakus

Kari kasutab omavahelisel suhtlemisel lisaks kehakeelele ka vokaalset suhtlust. Paljud huskyd ei oska haukuda või hauguvad harva ning tihti järeldavad endale lemmikut otsivad inimesed sellest, et tegemist on vaiksete koertega, keda on mugav pidada paljude naabritega linnakorteris. See üldlevinud arvamus on aga pigem ekslik. Nimelt suudavad huskyd oma iseärasuse kümnekordselt korvata mitmete muude erinevate häälitsustega, nad võivad olla üsna lärmakad koerad. Joodeldamise ja lalinaga tervitavad nad koju saabuvat pererahvast, vaikse ininaga kinnitavad kiindumust oma juhti, urinad tulevad kurgupõhjast mängulustist, kõrvulukustav kisa käib kaasas söögiaja või tähelepanu nõudmisega ja hundilik ulg saadab sind, kui lahkud kodust. Mõned neist ka hauguvad, kuid ükski neist häältest ei pruugi olla kooskõlas külaliste või võõraste saabumisega. Kuigi alguses võivad need erinevad hääled vahvad tunduda, tuleks enne koera neid tegema innustamast mõelda sellele, et hiljem vait olema õpetamine on sellest tunduvalt keerulisem protsess.

Domineerivus

Kuna karmis looduses ellujäämiseks on oluline, et karjal oleks konkreetne juht, siis inimeste oskusetuse tõttu seda rolli välja mängida võib juhtuda, et loomult muidu leebed huskyd püüavad oma omanike üle märkamatult liidripositsioonile nihkuda. Süütuna näivad sõnakuulmatus, nõudlikkus ja uksel ette trügimine viitavad sellele, et hierarhiline redel on muutunud ja husky üritab oma omaniku üle domineerida. Osalemine kuulekuskoolituse trennis võib abiks olla probleemide ennetamisel ja tagab parema suhte koera ja omaniku vahel. Kindlasti ei tohiks uskuda kellegi väidet, et huskyd on rumalad koerad või, et nende koolitamine on ajaraiskamine. Taoline müüt levib tihti ebapädevate inimeste seas ja on kasutusel oma suutmatuse või laiskuse vabandamiseks. Siberi huskyd on üsna kiired õppijad, ainsaks puuduseks on selle juures nende lühike keskendumisvõime. Kui oled suutnud leida võtme oma husky motiveerimiseks, on edasi minna juba lihtne.

Üksindusahistus

Igavusest ja üksindusest ajendatuna on huskyd üsna leidlikud end ise lõbustama. Tüüpiliseks on aedikus peetavate koerte puhul kaevamine, aiaelementide lõhkumine ja lõputud katsed ahistavast aiast välja tungida. Lõhkumine on peamiseks eneseväljendusviisiks ka toas peetavatel koertel. Nad on nagu väikesed lapsed, kes tahavad teada, mis on millegi sees. Madratsist porolooni välja kiskumine on päris lõbus asi mida teha, aga põnevuse poolest on kindlasti parimaks kohaks köök, kus sahtlite ja kappide seest võib leida auhindu edukalt lahendatud mõistatuse eest, kuidas neid avada. Füüsiliselt on huskyd suhteliselt väsimatud ning seetõttu on mõistlik mõte lisaks veotrennile külastada oma koeraga ka kuulekuskoolitajat, kes omanikule õpetaks kuidas väsitada oma Einstein’i vaimu.

Jahiinstinkt

Üks liikumapanevamaid jõude siberi huskyde puhul on ka nendel tugevalt arenenud jahiinstinkt. Kuigi teadlikult ei ole seda omadust neis aastakümneid arendada üritatud, on see sellegipoolest väga jonnakalt nende koertega kaasas käinud. Tõenäoliselt on tugev jahiinstinkt siberi huskydel välja arenenud tingituna sellest, et suveperioodi jõudeajal pidid nad endile iseseisvalt süüa hankima ja mida parem jahiinstinkt, seda lihtsamini see käis. Täiesti võimalik on ka, et inimesed ei soovinudki seda omadust neis koertes maha suruda, kuna enamasti oli talviste kelgusõitude lõppeesmärgiks ikkagi jahitavate loomade leidmine ja kättesaamine- seega koerad, kes instinktiivselt suutsid juhtida jahimehe tee saakloomani võisid täitsa kasulikud olla. Lisaks ei olnud toona ka kindlasti koerte tõuraamatud kinnised nagu tänapäeval. Seetõttu võisid aretusse sattuda koerad, kelle pidamise eesmärk ei olnud kelgu vedamine ning kelgukoerte pesakonnas sündinud jahi või mõne muu potentsiaaliga kutsikas võis täiesti vabalt leida edaspidi kasutust mingil muul alal. See seletaks vast ka asjaolu, et mõned siberi husky omanikud on märganud mõnedel isenditel hoopis karja-ajamise annet, mida ei ole aga kindlasti teadlikult kunagi tingida püütud. On sellega, kuidas on - jahiinstinkt on siberi husky pärisosa ja sellega peaks koera võtja kindlasti arvestama. Järelvalveta  väikeloomade seltsi koera jätmine, kelle suhtes ei ole 100% kindel kuidas ta käitub, ei ole vastutustundlik teguviis. Samuti ei ole vastutustundlik sellise koera hulkuma laskmine või metsas lahtiselt jalutamine (mis tegelikult ei ole ka lubatud Eestis kehtiva seadusandluse alusel) ning kindlasti tuleks enne oma huskyt väikeste koertega jooksma laskmist veenduda, et husky ikka aru saab, et tegu on koeraga. Jahtides üldiselt enne püütakse saak kinni ja pärast küsitakse alles küsimusi, et kes sa oled või kust sa tuled...

Hulkumine

Igavusest, jahiinstinktist või uudishimust inspireerituna aiast välja pääsenud husky või ka rihma otsast lahti saanud husky on tõenäoliselt valdava enamuse huskyomanike suurim hirm. Ootamatu piiritu vabaduse võludest joobnuna ja loomupärase naiivitarina ei ole jooksus husky kindlasti end ümbritsevatest võimalikest ohtudest teadlik. Tavaliselt algab vahetult peale vabanemist hasartne jaht või lihtsalt arulagedana näiv jooks. Need on kaks husky üle suurimat kontrolli omavat instinkti, mis võimust võtavad ja kui on veel kaasas mõni koerast kambajõmm, võid järgi jooksmise asemel juba kohe koju kuulutusi laiali saatma tormata (Hea mõte on hoida oma arvutis juba valmis kujul koera otsimise kuulutust, et mitte häda korral väärtuslikku aega raisata). Jooksus olev husky võib leida oma lõpu linnas autorataste all või metsas jahimeeste käe läbi – kui ta aga koju tuleb võib peatselt uksele koputada naabrinaine ja esitada arve oma maha murtud kanade, lammaste või kassi osas. Koera ja inimeste heaolu tagamiseks peaks iga huskyomanik tunnistama instinktide olemasolu ja võtma endale eesmärgiks kinnistada oma koerale nii tugevalt kui võimalik käskluse „siia“ ja ennetada oma koera hulkumisi igal võimalikul moel.

Plussid või miinused

Lühidalt kokku võttes on miinuseid rohkem kui plusse, kuid sõltuvalt vaatajast võib nii mõnigi miinus hoolikal vaatlusel hoopis plussiks muutuda:

  1. Sõbralik ja seltsiv loomus teeb huskyst hea perekoera
  2. Hea läbisaamine teiste koertega teeb husky kasutamise lihtsaks
  3. Vaist edasi liikuda teeb huskyst suurepäraste eeldustega kelgukoera
  4. Kõrge energiatase teeb huskyst üsna väsimatu kaaslase
  5. Tänu oskusele ise ennast lõbustada ei nõua husky pidevalt omaniku tähelepanu
  6. Kiire õppimisvõime on positiivne omadus, kui koerale uusi asju õpetada soovid
  7. Vokaalne väljendusoskus on hoolimata oma miinustest tegelikult täitsa vahva omapära
  8. Pidevalt haukuv koer on tüütum kui pidevalt ulguv koer
  9. Hea kohanemisvõime teeb lihtsaks ja stressivabaks uutesse olukordadesse sattumise
  10. Koera ohutuse seisukohalt on nagunii parem sõiduteede läheduses koera rihmas hoida

Tõenäoliselt kõige toredam aspekt husky omamise juures ongi nende võime alati üllatada. Näiteks eeldatakse üldiselt, et husky ei ole võimeline traditsioonilisematel koeraspordialadel konkurentsi pakkuma – ja tihtipeale üllatavad seejärel need väikesed klounid kriitikuid oma meeletu entusiasmi ja mängleva kergusega esitatud etteastega. Kui aga eelnevalt toodud plussid sulle siiski miinustena tunduvad, siis arvatavasti tuleks seda oma tõugu otsides kuhugi mujale vaadata.


Hooldus 


Siberi husky on üsna vähe hooldust vajav koeratõug. Põhjuseks arvatavasti tema äärmustesse mittekalduv keskmine kehaehitus ja sajanditepikkune kasutus töökoerana. Töökoera kui tarbeeseme hooldus ei tohtinud liialt paljunõudev olla – sellise asja jaoks lihtsalt ei jätkunud vanasti inimestel olelusvõitluse kõrvalt aega. Töökoer pidi olema funktsionaalne ja ökonoomne pidada. Siberi husky minimaalse hoolduse üks võib-olla kõige enam tähelepanu nõudev element on arktilise karvkattega kaasnev karvahooldus, kuid kui selles osas on juba rutiin tekkinud siis ei ole ka see ületamatuks raskuseks. Võrreldes paljude teiste arktiliste koeratõugudega on siberi husky karv lühem ja seetõttu kergemini hooldatav

Karvahooldus

Kõige rohkem hooldust vajav element siberi huskyde juures on tema arktilise kliima jaoks kohastunud karvkate. Seda karva vahetavad nad tavaliselt vähemalt kaks korda aastas kogu aluskarva seljast visates. Tubastes tingimustes peetavad loomad ei vaheta karva küll üldiselt nii kategooriliselt, kuid nad ajavad vähemal määral karva aastaringselt. Umbes koera enda suurusele vastav villasaak on karvavahetusperioodil nädalas korra või kaks kammides üsna tavaline. Kui aga harjamise jaoks ei jätku piisavalt aega, tuleb leida vastav aeg sama koguse karvade koristamiseks põrandatelt, riietelt, autost ja kõikvõimalikelt võimalikelt ja võimatutelt pindadelt.

Selleks, et koera nahk selle tiheda kasuka all hästi hingata saaks ja erinevad vastikud ja raskesti välja ravitavad nahahaigused kimbutama ei tuleks, oleks hea kui koera ka karvavahetusperioodi välisel ajal nädala-kahe tagant korralikult läbi kammida. See tingib ühtlasi ka puhtama koera, kelle vannitamisega nii tihti asja ei peaks olema. Vana karva välja kammimiseks on hea kasutada keskmise piidevahe ja pikkusega reha tüüpi kammi või tavalist kammi, lõppviimistlusel lahtiste karvade eemaldamiseks on aga heaks abivahendiks kraas.

Näitusekoerte hooldus käib peamiselt samade põhimõtete järgi, kuid hea tavana lisandub komme pesta oma koera enne näitusele minekut. Mõned huskyomanikud vannitavad oma koera enne igat näitust, mõned aga pesevad oma koera vaid siis kui selleks on ilmne vajadus. Katsu oma koera karva- kui see su kätt määrib, oleks mõistlik siiski vannitamine ette võtta. Kohtunik tuleb tavaliselt sinu koera hindama kaugelt ning tegemist on igal-juhul austatud isikuga, kellele ei ole viisakas viia katsumiseks räpast koera. Pesu võib vajada aga ka tavaline kodukoer peale mõnusat aelemist mingis haisvas olluses või lihtsalt porise ilmaga jalutuskäigu järel. Selleks on olemas spetsiaalselt koertele mõeldud meeletu hulk erinevaid šampoone ja palsameid, kuivpesuvahendid sealhulgas– valik on sinu.

Näitusekoera hoolduse juures tuleb veel meeles pidada, et siberi husky ei ole trimmitav tõug. See tähendab, et on rangelt keelatud lõigata oma koera karva kuskilt mujalt kui varvaste vahelt (Varvaste vahelt karvade trimmimine ei ole koera seisukohalt aga vajalik ning üldiselt ei vaadata sellele ka näituseringis viltu, kui seda tehtud ei ole). Standardi järgi on siberi huskyl lubatud ka trimmida vurrusid, kuid see tava ei ole Euroopas levinud ja tuleneb tõu kodumaa näitusetraditsioonide eripäradest (USAs on tavaks mõnel pool näitusekoerte vurrusid lõigata).

Tihti teevad näitusekoerte omanikele muret karvastruktuuri iseärasused- näiteks kipub mõnel koeral karv tokerjaks ja kuivaks muutuma või ära pleekima. Taoline efekt on sageli tingitud pidevast otsese päikese käes olemisest õuekoertel. Mõnikord tuleneb see aga mingi aine puudusest või hormonaalse tasakaalu häiretest. Kahel esimesel juhul võib abiks olla keskpäevase otsese päikesevalguse eest kaitsmisest (Mis kindlasti suvisel palaval ajal tingib ka koera üleüldise heaolu) ja erinevatest karvastruktuuri parandavatest õlidest või vitamiinidest, mida müüakse lemmikloomapoodides.

Koera kastreerimise/steriliseerimise otsuse langetamise juures tuleks mõelda ka sellele vähem räägitud ja teadaolevale asjaolule, et mõningatel juhtudel on seoses hormoonidega toimuvate muudatustega muutuv ka koerte karvastruktuur. Paljudel huskydel läheb karv operatsioonijärgselt paksemaks ja raskesti hooldatavamaks. Samas on kuulda olnud ka juhtudest, kus koera karv muutub siidiseks ja samuti raskesti hooldatavaks ning mõnel juhul on vastupidi, hullumeelse karvastruktuuriga koera karv peale operatsiooni normaalseks muutunud. Kindlasti on operatsioon kaalutud mõjuvatel põhjustel ja ainuüksi karvastruktuuri muutumine ei peaks sellele otsusele saatuslikuks saama, kuid sellegipoolest hea on teada võimalikest kõrvalnähtudest.

Kuna siberi huskyde pesakonnas võib sündida ka pikakarvalisi nn woolly-tüüpi karvaga kutsikaid tuleks kasvatajalt uurida sellise juhu võimalustest. Pikakarvalise husky karvahooldus on üldiselt tülikam ja aeganõudvam protsess, kuna erinevalt tüüpiliselt pika karvalistest koertest on seda tüüpi huskyde karv siidisem ja pusad tekivad seetõttu kergemini ning nahk võib karva all hauduma minna. Lisaks ei ole ebastandardsuse tõttu sellise koeraga ka näituseringi asja.

Kõrvad, küüned, hambad

Lisaks karvahooldusele tuleks husky puhul jälgida ka muid aspekte, mis iga koera puhul tähelepanu väärivad. Kuigi väikesed püstkõrvad ei ole ehk nii altid erinevatele võimalikele põletikele, tuleks regulaarselt siiski vaadata, mis seal sees toimub ja vajadusel kõrvu puhastada.

Samuti vajavad tähelepanu koera hambad – üldiselt peaks hea suuhügieen säilima kui koer regulaarselt midagi närida saab. Hästi sobivad nii toored lihaga kondid või lemmikloomapoodides müüdavad spetsiaalsed närimismaiused. Halb lõhn suust ning kollakas-pruunikas kiht hammastel viitab probleemile. Mõnel puhul ei päästa ka närimisasjad ning on vaja pöörduda veterinaari poole ja lasta hambakivi eemaldada. Probleemi ignoreerimine võib tipneda koledate tagajärgedega, isegi koera hambutuks jäämisega.

Kuigi aktiivselt liikuval huskyl kuluvad tavaliselt küüned loomulikul teel on elementaarne neid aeg-ajalt kontrollida ja vajadusel lõigata. Mõne aja tagant lisavarvaste küünte trimmimine on nagunii tarvilik, kuna asetsedes kämbla ülemises osas ei kulu nad koos teiste küüntega. Selle protseduuri läbiviimise järel saab kergesti ka ülejäänud küüntele pilgu peale visata ja vajadusel neidki trimmida.

Vaktsineerimine ja ussikuurid

Teadlikud huskyde uudishimulikust loomusest, mida kannustab tugevalt arenenud jahiinstinkt, ei üllatu ilmselt ükski huskyomanik, kui tema koer kuskile eemale tõtates kiirelt mõne järjekordse väikse saaklooma või raipe alla kugistab. Selliseid asju juhtub ka kõige paremate soovide juures ja üks olulisemaid asju mis koera omanikuna siin ära teha saab, on oma koera regulaarne ussikuuritamine ja vaktsineerimine. Nii saad kaitsta oma koera erinevate viiruste ja parasiitide eest, mille nakkuse oht on olemas iga teele sattuva loomakese näol. Igaks-juhuks tasub ka oma koeral pärast taolisi juhuseid silm peal hoida, kuna lisaks haigustele võib leitud saakloom olla hiljuti mürgitatud ning ka koeral võib tema söömise järel kaasneda mürgituse nähtusid. Kui su koer on pärast millegi kahtlase söömist loid, rahutu või käitub kuidagi muudmoodi ebaharilikult, on hea mõte kiiremas korras veterinaari poole pöörduda.

Toitmine

Siberi husky söötmist on paljudes allikates reklaamitud ökonoomsena. See on tõsi, et täiskasvanud siberi husky vajab heas kaalus püsimiseks vähem toitu, kui temaga samasse kaalukategooriasse kuuluvad liigikaaslased. Siinkohal ei tohi aga unustada, et keskmine aktiivne kelgukoer kulutab töötades rohkem energiat kui samade mõõtudega rahuliku loomuga kodukoer. Lisaks kulub rohkem energiat pidevalt õues elaval koeral, kes sellest lähtuvalt liigub rohkem ja vajab rohkem energiat oma keha soojana hoidmiseks. Kui koera energiavajadus on suurem, vajab ta ka sellest johtuvalt energiarikkamat toitu suuremates kogustes. Seega ei pruugi aktiivse eluviisiga husky toitmine osutuda vähem kulukaks mõne teise koera toitmisest. Lihtsalt kodukoera omanike jaoks võib aga jah, väita et husky toitmine on ökonoomsem.

Varustus ja koera märgistamine

Rihmad

Kuna siberi huskyd võivad olla mõnikord igavesed väänkaelad ja kasutada kõiki võimalusi rihma ahistavast haardest pääsemiseks, kuulub enamuse huskyomanike kohustusliku varustuse hulka mõni poov või poolpoov kaelarihm või traksid. Parimaks variandiks on tõenäoliselt tekstiilist lai poolpoov nn huskyrihm, mis ei riku liialt karva ega tule naljalt kaelast ära koera käe läbi.

Mõned asjad, mida tasuks meeles pidama rihmavalikul:

  • Täispoovat kaelarihma ei kasutata kutsikatel, kuna see võib rikkuda pöördumatult veel arenevat õrna kaela luustikku (tegelikult uuringute järgi deformeerub ka täiskasvanud koerte luustik eluaegse poova rihma kasutamise tagajärjel).
  • Täispoovat rihma ei kasutata kombineerituna flexi-rihmaga. Tuleb valida, kas tahetakse koera tirimist kontrolli all hoida, või lasta koeral vabalt joosta. Neid kahte samaaegselt ei saa.
  • Jalutustrakside kasutamine võib kutsuda mõnikord esile soovimatut tirimist.
  • Tavaline pandlaga jalutusrihm kipub osavamate koerte kaela ümbert kaduma. Eriti ettevaatlik tuleb olla nahkrihmadega, kuna need aja jooksul venivad ning kunagi täpselt paras olnud rihm võib peagi liiga suureks jääda.
  • Koera kaelaümbermõõt võib muutuda väiksemaks tippkarvavahetuse perioodil.
  • Vedamist ei harrastata kaelarihmaga, vaid vastavate veotraksidega juhtimaks koormuse koera õrna kaela asemel kogu kehale laiali.
  • Ketiga kaelarihmad võivad pideval kasutamisel rikkuda koera karva, mis võib mitte meeldida näitusekoerte omanikele.
  • Kuna paljusid huskysid ei saa lahtiselt jalutada on hea mõte soetada flexi tüüpi jalutusrihm, mis võimaldab koeral vabamalt liikuda suuremal trajektooril, kui see ehk tavalise jalutusrihmaga võimalik on.

Aiad
Paljud huskykasvatajad ei müü oma kasvandike eramajadesse, mille ümber ei ole piisavalt kõrge aed. Huskyd armastavad ronida ja hüpata üle aedade, kaevata end aia alt läbi või lihtsalt närida ennast aiast välja vabadusse. Seetõttu on optimaalseim husky pidamiseks tugevast materjalist närimiskindel võrkaed, mis on vähemalt 1,7 meetrit kõrge, ulatub mõnekümne sentimeetri ulatuses maa-alla ja on ülevalt sissepoole kaldu. Mõned huskyomanikud kasutavad lisavahendina ka elektripiiret. Ei, huskyinimesed ei ole napakad, kuid mõnikord nende koerad on. Paljudel juhtudel ei ole ka eelkirjeldatud vastumeetmetest abi ja koerad pääsevad ikka jooksu.

Kiibid ja nimesildid
Oma kalduvuse tõttu plehku panna on kõige olulisem asi husky omamise juures tema korralik märgistamine. Kui kutsikas kasvataja juurest lahkub, on arvatavasti temale juba naha alla süstitud mikrokiip või mingisse kehapiirkonda tehtud tätoveering. Mõlemal puhul antakse sinu koerale ainulaadne numbrikombinatsioon, mis hiljem aitab koera isikut tuvastada. Numbrikombinatsiooniga saad tutvuda oma koera vet-passi või tõutunnistuse vahendusel. Nendest numbritest üksi on aga vähe. Selleks, et neist tulevikus rohkem abi oleks, on hea mõte need ise kanda üle vastavatesse andmebaasidesse (Eesti Lemmikloomade Register näiteks).

Lisaks kiibile või tätoveeringule ei tee kindlasti ka halba oma koeral pidevalt kaelasolevale kaelarihmale oma kontaktandmete lisamine. Alati ei peagi su koer leidmise korral varjupaika või veterinaari juurde jõudma- kontaktide olemasolul saab ehk leidja sind kiiresti kätte ka lihtsalt telefoni teel.